KURESSAARE LASTEKODU KOLME PEREMAJA IDEEKONKURSS
ARHITEKTUURNE IDEE
Väljatöötatatud peremaja ühik lähtub nii ümbritsevast keskkonnast – madal arhitektuurne maht, materjalikasutus, viilkatus jms -, kuid eelkõige lastekodu, ning eriti erivajadustega laste hooldamist silmas pidades, sisemistest ruumivajadustest. Hooneühiku arhitektuurne vorm tuleneb peremaja ruumiprogrammist ning Kuressaare linnakeskkonna ajaloolisest, mitmekesisest ja kohati eklektilisest olemusest. Uue hoonemahu eesmärk on mõjuda selle keskel tagasihoidliku, ent kaasaegsena. Seetõttu on hoone katus ja seinad katta ühtse materjaliga (must sindel, kuhu „sulanduvad“ päikesepaneelid), mis loovad monoliitselt mõjuva vormi, mis ei tüki olemasolevas keskkonnas uue eristuva ilmega liialt esile, vaid harmoneerub sellega oma tagasihoidlikkuses. Sisse- ja väljaulatuvad arhitektuursed osad kaetakse kontrastselt heleda puiduga. Hoone ise on ülesehitatud põhimõttel, et seal oleks lihtne liikuda, samas oleks küllaldaselt valgust, mis looks helgema ruumitaju – ei tekiks tupikuid ega pimedaid koridore. Seetõttu pakub projekt välja ringja liikumise ümber hoone keskosa, ühendades nii hõlpsasti elutoa, köögi ja magamistoad. Olulist rolli mängib hoone paiknemine ilmakaarte suhtes – magamistoad on põhjapool, et ei tekiks otsest teravat päikesevalgust ning elutoa ja köögi blokk on hoone lõunapool küljel, misläbi saavad need avaneda terrassidele ja hoovi. Eriti oluline on see puuetega laste seisukohast, kelle liikumine, ka sise- ja välisruumi vahel, on tagatud võimalikult hõlpsalt. Liikumise seisukohalt viiakse hoovi sillutiste tasapinnad kokku terrassi ja siseruumi põranda kõrgustega.
LASTEKODU PEREMAJA ON ENERGIASÄÄSTLIK!
Hooneühik järgib nii oma kujult kui paigutuselt passiivmaja projekteerimise põhimõtteid – hoone on ühemahuline ning ristküliku kujuline ning on pikema küljega lõuna suunal. Lõunapool asuvad elutuba, köök ja teised olmeruumid. Vältimaks liigset päikesevalgust ning suvel ülekuumenemist on magamistoad suunatud põhjapoole. Suuremad klaaspinnad on kõik lõunapoosel küljel – neid klaasfassaade kasutatakse ka passiivseks kütteks, suvekuudel liigne päikesevalgus tõrjutakse ribikardinatega. Hoone soojustuskihid lahendatakse vastavalt passiivmaja nõuetele. Hoone katuslaes on kaks põhjapoole suunatud katuseakent, mida saab avada ning seeläbi suvel kasutada kogu hoone passiivseks jahutamiseks. Laes olevad ventilaatorid suunavad vastavalt sooja või jaheda õhu kõikidesse hoone osadesse. Hoone küttesüsteem lahendatakse kombineeritud lahendusena, kus kütteks kasutakse katusel olevaid päikesekollektoreid ning õhk- või maasoojus¬pumpa. Soe vesi saadakse samuti päikesekollektoritest.
Väljatöötatatud peremaja ühik lähtub nii ümbritsevast keskkonnast – madal arhitektuurne maht, materjalikasutus, viilkatus jms -, kuid eelkõige lastekodu, ning eriti erivajadustega laste hooldamist silmas pidades, sisemistest ruumivajadustest. Hooneühiku arhitektuurne vorm tuleneb peremaja ruumiprogrammist ning Kuressaare linnakeskkonna ajaloolisest, mitmekesisest ja kohati eklektilisest olemusest. Uue hoonemahu eesmärk on mõjuda selle keskel tagasihoidliku, ent kaasaegsena. Seetõttu on hoone katus ja seinad katta ühtse materjaliga (must sindel, kuhu „sulanduvad“ päikesepaneelid), mis loovad monoliitselt mõjuva vormi, mis ei tüki olemasolevas keskkonnas uue eristuva ilmega liialt esile, vaid harmoneerub sellega oma tagasihoidlikkuses. Sisse- ja väljaulatuvad arhitektuursed osad kaetakse kontrastselt heleda puiduga. Hoone ise on ülesehitatud põhimõttel, et seal oleks lihtne liikuda, samas oleks küllaldaselt valgust, mis looks helgema ruumitaju – ei tekiks tupikuid ega pimedaid koridore. Seetõttu pakub projekt välja ringja liikumise ümber hoone keskosa, ühendades nii hõlpsasti elutoa, köögi ja magamistoad. Olulist rolli mängib hoone paiknemine ilmakaarte suhtes – magamistoad on põhjapool, et ei tekiks otsest teravat päikesevalgust ning elutoa ja köögi blokk on hoone lõunapool küljel, misläbi saavad need avaneda terrassidele ja hoovi. Eriti oluline on see puuetega laste seisukohast, kelle liikumine, ka sise- ja välisruumi vahel, on tagatud võimalikult hõlpsalt. Liikumise seisukohalt viiakse hoovi sillutiste tasapinnad kokku terrassi ja siseruumi põranda kõrgustega.
LASTEKODU PEREMAJA ON ENERGIASÄÄSTLIK!
Hooneühik järgib nii oma kujult kui paigutuselt passiivmaja projekteerimise põhimõtteid – hoone on ühemahuline ning ristküliku kujuline ning on pikema küljega lõuna suunal. Lõunapool asuvad elutuba, köök ja teised olmeruumid. Vältimaks liigset päikesevalgust ning suvel ülekuumenemist on magamistoad suunatud põhjapoole. Suuremad klaaspinnad on kõik lõunapoosel küljel – neid klaasfassaade kasutatakse ka passiivseks kütteks, suvekuudel liigne päikesevalgus tõrjutakse ribikardinatega. Hoone soojustuskihid lahendatakse vastavalt passiivmaja nõuetele. Hoone katuslaes on kaks põhjapoole suunatud katuseakent, mida saab avada ning seeläbi suvel kasutada kogu hoone passiivseks jahutamiseks. Laes olevad ventilaatorid suunavad vastavalt sooja või jaheda õhu kõikidesse hoone osadesse. Hoone küttesüsteem lahendatakse kombineeritud lahendusena, kus kütteks kasutakse katusel olevaid päikesekollektoreid ning õhk- või maasoojus¬pumpa. Soe vesi saadakse samuti päikesekollektoritest.
Tellija/ Client:
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium.
Asukoht/ Location: Saaremaa, Kuressaare.
Arhitektid/ Architects: Maarja Elm, Sten Ader.
Seis/ Status: Ahritektuurivõistlus/ architectural competition.
